1. Caselli, Giovanni. "Maailmaimed". Sarjast Aken Maailma. London. Dorling Kindersley. 1988.
2. Dr. Hart, George. "Vana-Egiptus". Sarjast Teadmisjanu. Austraalia. Sheena Coupe. 1995.
3. Wilson, Colin. "Pühapaikade atlas". London. Dorling Kindersley. 1996.
4. Clayton, Peter. "Vaaraode kroonika". London. Thames and Hudson Ltd. 1994.
5. Burton ja Cavendish, Rosemary ja Richard. "Maailma imed". Hampshire. AA Publishing. 1991.
6. Dr. Leier, Manfred. "101 vaatamisväärsust maailmas". Sloveenia. Rebo International. 1999.
7. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0008/giza.html
8. http://www.miksike.ee/lisa/6klass/2maaime/Egiptusekuningriik.htm

Egiptus on kuulus põhiliselt oma vanaaegseteehitiste ja kultuuri poolest. Kõige tuntum on Giza püramiidid, mis on ka üks maailmaimedest.Giza Suur Püramiid on maailma ajaloo suurim üksikhoone. See ehitati nn Vanal perioodil (u. 2575-2130 eKr). Suur püramiid kaalub umbes kuus miljonit tonni, mis on niisama palju, kui kõik Euroopa katedraalid kokku. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni. Püramiidil on 203 astet.

Kreeka grammatikule Agatharchidesele räägiti, et Suure püramiidi aluse täielik aluse pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning et püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama, mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu.(3;14)

Sfinksi ja püramiidide vanust on hinnanud Bauval Orioni tähtkuju abil. Nimelt tema väidab, et maakera on orioni tähtkujuga teatud asendis olnud vaid ühel aastas 26 millenniumi jooksul. Tema väitel on Giza püramiidid ja sfinks tehtud aastal 10500eKr. See teeks püramiidide ja sfinksi vanuseks tänase seisuga 12503 aastat!!!

Üks suurimaid vaatamisväärsusi on ka Luksori tempel

Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi.

Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. (2;24).

Giza (araabia keeles Al-Jīzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr.

Minevikus on püramiide kasutatud ka kui ehituskivide leiupaika. Giza püramiidid ja sfinks on vanimad vanaaja seitsmest maailmaimest ning need on ka ühtlasi ainsad, mis on tänini säilinud. (6;192)

Suurim kolmest püramiidist on Cheopsi (Hufu) püramiid, mis on ühtlasi maailma suurim kivist ehitis (2;24)ning kuni 15. saj oli ta ka kõige kõrgem inimese poolt rajatud ehitis (4;47).

Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest tipp on hävinud looduse toimel. Vapustavad on teisedki arvud: külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m), pindala 5,4 ha, maht algselt 2 521 000 m³ (praegu umbes 170 000 m³ võrra väiksem), kogukaal 6,5-7 miljonit tonni (on ka teisi andmeid). Rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli umbes 2,5 t (osad kuni 15t, mõnel isegi 70 t). (7) Kiviplokke on oma kohtadele paigutatud kaldteede, kangide, rullide ja härgade poolt veetavate kelkude ja inimjõu abil. Püramiid asub peaaegu ideaalselt tasaseks tehtud platsil (esinevad ainult 2 cm kõikumised ) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on seotud vastavusse põhiilmakaartega nii, et üks külg oleks põhja, teine lõunasse, kolmas itta ja neljas läände. (5;126-127). Räägitakse, et Cheopsi püramiidi ehitasid 20 aasta jooksul 400 000 meest, kes töötasid 100 000 mehe kaupa kolmekuulistes vahetustes. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Püramiidil on kokku 203 astet. (3;14). Cheopsi püramiidi tipus on umbes 10 ruutmeetrise läbimõõduga plats. Püramiidi ümbritses kunagi 10,5 m kaugusel müür, mille kõrgus oli antiikallikate järgi umbes kümme meetrit, paksus aga, nagu uuringud näitavad, kolm meetrit. Suurest püramiidist ida pool seisavad veel kolm "püramiidikest", külgede pikkused vastavalt 49,5, 49 ja 46,9 m. (7). Arvatakse, et sinna on maetud kuningas Cheopsi kolm tähtsamat kuningannat. (1;6).

Puudub kindel teave püramiidi ehitamise esialgsest eesmärgist. Väidetakse küll, et tegemist oli vaarao hauakambriga, kuid mitte ühestki püramiidist pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. 9. saj. sisenes püramiidi esimene teadaolev uurimisrühm, kes leidis eest tühja kivisarkofaagi. Püramiidi sissepääs asub ehitise põhjaküljel. Püramiidis asub veel kaks tühja kambrit. Aastal 1954. leiti püramiidi juurest pikast süvendist seedripuust paat, mida surnud valitseja oletatavasti kasutas oma hauatagustel reisidel.(5;126-127). Paadi pikkus on 44 meetrit, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Aluse 1224 detaili kinnitavad vaid köied ja puupunnid, metallosi pole. Laeva keskel oli 9 m pikkune kinnine "kajut". 7). Lisaks sellele on püramiidi ees hiigelraidkujud, mis oli viiekordse maja kõrgune. Ühel neist kujudest oli imeline omadus: kui tõusva päikese kiired teda puudutasid, tuli kuuldavale hääl, mis meenutas harfi keele katkemise heli. (8). Kui püramiidi kuldtahvlitega tipp päikeses särab, siis tähendab see päikesejumala ja maa valitseja igapäevast ühinemist. (6;192).

Kreeka grammatikule Agatharchidesele räägiti, et Cheopsi püramiidi aluse täielik pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning et püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu. (3;14).

Cheopsi püramiidist edela pool on Cheopsi poja Chephreni (2520-2494 e.m.a.) püramiid. (6;192)

Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Hafra püramiid jäi eelkäijale kõrguse poolest 3,1 m alla (algselt 143,5 m, praegu 136,4 m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana. Erinevalt teistest Gizas on Hafra monumentaalansambel - püramiid, kaks templit ning neid ühendav galerii - täielikult säilinud. Kompleksi kuulub ka alumise templi kõrval asuv Suur Sfinks. Vaevalt paarkümmend meetrit eemale jääb Graniittempel, mis on ehitatud vaaraode mumifitseerimiste jaoks. Kujult meenutab see 12 m kõrgune pühamu suurt mastabat. Templisammaste vahelt pääseb 0,5 km pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. (7)

Kolmas püramiid kuulub Chephreni pojale Mykerinosele (2490-2471 e.m.a.). See asub teistest püramiididest idas. (4;192)

Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondlaste jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.

Püramiidi põhjakülge "kaunistab" arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida. Inglased Vyse ja Perring avastasid 1837. aastal samas püramiidi jalamil ka tõelise sissepääsu.

(7)

Sfiniksil on inimese pea (mõistuse sümbol) ja lõvi keha (jõu sümbol). Koos tähistavad need aga kuninglikku võimu. (2;25). Sfinksi avatud silmad on pööratud ida poole, kust tõuseb päike (6;192) ja ta kujutab Ra-Harahtet, idast koidu ajal tõusvat päikesejumalat. (4;55). Arvatavasti oli Sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks. (5;126-127).

Ühe teooria kohaselt on Sfinks rajatud umbes 2500 aastat e.m.a. vaarao Hafra poolt. Aastal 1990 Sfinksi uurides, jõudis geoloog Robert Schloch aga järeldusele, et Sfinks on kulunud vihma, mitte tuule ja liiva mõjul. Kui see vastab tõele, võib sfinksi vanus ulatuda 7000. aastasse e.m.a. (3;14). Sfinks on valmistatud karjääri jäänud hiiglaslikust kaljurünkast. (7)

Kuju kõrgus on 20 m ja laius 73 m. (5;126-127).

Sfinksi näo kõrgus on 5 m, laius 4,1 m, nina pikkus 1,71 m. Sfinksi tempel on ainus Muinas-Egiptuse Päikesele pühendatud tempel. Selles oli kaks altarit (idapoolses palvetati päikesetõusu ajal, läänepoolses - loojangul) ja 24 sammast - iga tunni jaoks üks. Jaotasid ju muistsed egiptlased aasta 12 kuuks, kuu 30 ööpäevaks ja ööpäeva 24 tunniks. (7) Sfinksil on peas vaarao peakate ja laubal asuv kobra on valitseja sümbol, kuid osa ninast on hävinud ja habe on täielikult kadunud. Arvatakse, et habe oli algselt krohvitud ja punase värviga kaetud. (5;126-127). 1988. aasta veebruaris kukkus parema õla küljest ära 30 kg kaaluv tükk, mis praeguseks on restaureeritud. (4;55). Nägugi püüdsid moslemitest usufanaatikud rikkuda, mamelukid kasutasid seda isegi sihtmärgiks suurtükkidest laskmisel. Liiv on korduvalt monumendi enda alla matnud, mitu korda on Sfinksi restaureeritud. Ürikute järgi tehti seda

esmakordselt vaarao Menheprura (Thutmosis IV) korraldusel XV sajandi lõpus eKr., viimati aga aastail 1925-1926 (7)

Sfinksi ette on rajatud steel (neljakandiline graniitsammas). Sellele on kirja pandud gasellijahil sfinksi varju puhkama jäänud vaarao Thutomosise IV tähelepanekud. (5;126-127).

Luksori tempel asub Egiptuse lõunaosas, Teebas. Umbes aastal 2160 e.m.a., kui egiptlased vallutasid sellised naaberalad nagu Nuubia, Etioopia ja Liibüa, sai Teeba Memphise asemel impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks.

Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale. Sammastest ümbritsetud Amenhotep III eesõu kujutab inimese keha rinnast suguelunditeni. Õue kõrval asuva hüpostüülsaali 32 sammast sümboliseerivad kopse. Kogu Luksori kompleks on ehitatud kõverana. Aastal 1937. külastas Luksorit eraklik õpetlane Rene Schwaller de Lubicz, kes järeldas, et tempel ehitati kolmele teljele inimkehal põhineva plaani järgi, see oli „Inimese tempel“. Templi keerukas planeering näitab, kuidas egiptlased kasutasid proportsiooniteadust, et taasluua Amoni keha ning kummardada jumalat sõna otseses mõttes tema enda sees. Abu El-Haggagi moee siseõues ehitati kohale, kus kunagi võis asuda Bütsantsi kirik.

Egiptuse templid polnud mõeldud jumalatekummardamiseks kõigile inimestele. Templites toimusid pühad müsteeriumid, mille käigus preestrid ja vaaraod astusid ühendusse jumalatega. Arvatakse, et Teebas olid müsteeriumid peamiselt seksuaalse iseloomuga, sest Egiptuse loomismüüdi järgi loodi universum masturbeerimise teel. Tempel oli pühendatud Amonile kui viljakusjumalale, keda kujutati erekteerunud suguorganiga.

Niiluse iga-aastase üleujutuse ajal viidi Amoni kuju paadiga mööda jõge Karnakist Luksorisse, tähistades sel viisil rituaalselt Amoni ühinemist oma naise Muti, jumaliku emaga. Kaht templit ühendas omavahel tseremoniaalne sfinksidega ääristatud jalgtee. Sellest on säilinud vaid viimased 200 meetrit, ülejäänu kohal asub praegu Teeba linn.

(3;16).