Lähistroopilised vöötmed

Sealne kliima on üleminekuvorm troopiliselt kliimalt paraskliimale. Päikeselt saadav soojushulk on tunduvalt väiksem kui troopilises vöötmes. Vöönd asetseb 30 ja 40 põhjalaiuskraadi vahepeal. Selle vööndi lääneosas valitseb mereline kliima: päikesepaistelise kuiva suve ja sademeterohke maheda talvega nn. vahemereline kliima. Suvel nihkub kõrgrõhkkonna ala (põhjapoolkeral) põhja poole ja vahemere kliima piirkond satub kuivade passaatide mõju alla, mille tõttu siin püsib selge kuiv ilm.

Talvel aga, kui kõrgrõhkkonna ala nihkub ekvaatorile lähemale, väljuvad Vahemeremaad passaatide mõju alt. Sel ajal levib põhja pool Alpe Aasiast läbi meie steppide ulatuv kõrgrõhkkonnaala. Vahemeri oma madaldunud õhurõhuga osutub kahe kõrgrõhkkonna vahele haaratuks  ja tema kohal tekivad tsüklonid, mis toovad rannikumaadele muutliku, vihmase ilma. Peale selle tungivad siia tsüklonid Atlandi ookeanilt. Sellepärast iseloomustavad vahemerelist kliimat kuiv kuum suvi ja niiske pehme talv.  Suved on soojad, temperatuur ulatub 25-30 soojakraadini ja ka talvel on kuni 10 kraadi sooja.

Põhjapoolkeral on suved kuivad ja talved niisked, sest läänetuuled toovad ookeanilt nendele aladele niisket parasvöötmeõhku. Sellist kliimat nimetatakse vahemereliseks kliimaks, kuna ta on iseloomulik kogu Vahemere rannikule.

Lõunapoolkeral puhuvad lõuna- ja kagutuuled. Samas idarannikute lähistroopikas sajab vihma küll kogu aasta, kuid suvel siiski kõige rohkem. Niisket õhku toovad ookeanidelt puhuvad tuuled.
Peale Vahemere ranniku esineb see kliima mandrite lääneosa äärealadel, näiteks California lääneosas, Tšiili rannikul, paiguti Austraalia kaguosas, Edela-Austraalias, Aafrika äärmises edelaosas, kus suvi on küll kuiv, kuid mitte kuum, sest külmad hoovused ookeanides jahutavad õhku. 

1. Millistel laiustel levib lähistroopiline kliimavööde? Näita kaardil!

............................................................................................................................................
2. Iseloomusta kliimadiagrammi.

............................................................................................................................................

............................................................................................................................................
Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa  hõredamates metsades kasvavad laiavõralised õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas).