VIHM RAHE
     Vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks.
     Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema.  Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks.
     Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed.
     Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. 		    Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab.
    Suure paksu pilve ülemises osas on külm ja seal tekivad lumehelbed.     
     Lumehelbed langevad allapoole.
     Pilve alumises osas on soojem ja lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele piisake vett. 
    Veepiisake liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti. Veepiisast saab pisike rahetera. Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab lõpuks alla.  
vihm3.jpg (22011 bytes)

rahe.jpg (17232 bytes)
UDU JA KASTE
     Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks.
     Udu koosneb pisikestest veepiiskadest.  Need piisad on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus.
     Udu tekib enamasti öösel. Öösel õhk jahtub. Õhu jahtumisel hakkab veeaur  piisakesteks kogunema. Uduses õhus on piisku nii palju, et nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi udus kaugele näha.     

     Kaste tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele.
     Kaste tekib tavaliselt öösel. Öösel maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele. Tekib kaste. Kuna rohi on öösel jahe, koguneb kaste rohule. Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab.

kaste.jpg (18818 bytes)